Kirjeldus
Seto rahvarõivad on mahukas 624-leheküljeline setode rõivaste ilu eksponeeriv koguteos.
Seto rahvarõivad raamatu ülesehitusel oleme järginud jaotust: naiste rõivad, meeste rõivad ja ühisosana nii naiste kui meeste rõivaesemed nt. kindad, sukad ja kasukad. Lisaks on eraldi välja toodud laste rõivad ning põhjalik artikkel sellest, kuidas seto rõivaid on kajastatud rahvalaulus. Lugeja saab ülevaate seto ainesest tänapäeva moes ja leiab esemete lõikelised joonised. Raamat pakub huvitavat lugemist nii käsitöö- kui kultuurihuvilisele. Igas peatükis on kokkuvõte inglise keeles, seetõttu on sobilik ka kinkeraamatuna välismaalastele.
Seto Rahvarõivad raamatu SISUKORD
Eessõna – Ingrit Kala
Seto Käsitüü kogo algatusena sündinud ja kõikidele kultuurihuvilistele suunatud rohke pildimaterjaliga seto rahvarõivaraamat on valmis!
Setomaast ja setodest – Arvis Kiristaja
Setomaast rääkides peame tänapäeval sageli silmas äksnes seda ajaloolis-kultuurilist piirkonda, mis jääb praeguse Eesti Vabariigi halduspiiridesse. Ajalooline Setomaa on aga märkimisväärselt suurem…
Seto rõivad läbi aja – Elvi Nassar
Setode põline asuala paikneb kunagise Liivimaa kubermangu naabruses. Aastasadade pikkune elamine Pihkva kubermangus kõrvuti venelastega ei jätnud mõjutamata nende keelt, ehitisi, toitu ja rõivastust…
Seto Rahvarõivad raamatu osa Naised
Pikkade käistega hame – Sigre Andreson
Seto naise vanema rõivastuse juurde kuulunud pikkade käistega hame ( pikki käüssidõga hamõh) on üks huvitavamaid rahvarõivaesemeid…
Hame – Õie Sarv / Maarja Sarv
Hame (hamõh) on seto naise rõivastuses üks silmatorkavamaid elemente, mis on viimase 150 aasta jooksul oluliselt muutunud…
Pealisrõivad – Elvi Nassar
Servadest kaunistatud villane kõrik seoti särgi peale, kui mindi külla või kodust kaugemale. Vajadusel kanti seda ka õlgadel üleviske ehk sõbana…
Kirivöö – Piia Rand
Kirivöö (vüü) on enamasti pleegitatud linase põhjal värvilistest lõngadest korjatud kirjatega vöö…
Puusapõll – Marje Linnus
Puusapõlle kanti jätkuvalt ka uuemate pihikseelikulaadsete pealisrõivastega, mille puhul polnud sellel enam seeliku ülekäiku varjavat otstarvet…
Põll – Tiiu Kunst
Setomaal kuulus kaunis poolpõll pidulike rõivaste juurde, see seoti sukmani või kitasniku peale…
Ülerõivad – Elvi Nassar
Kuni 1860.-1870.aastani kandsid seto mehed ja naised sarnaste lõigetega ülerõivaid. Need olid valged, harvem helehallid pikk-kuued – naistel räbik ja villasärk ning meestel puulsärk…
Õlakatted – Tiit Sibul / Kadri Vissel
Taolised pikklikust kangalaiust õlakatted ja ülevisked on arhailised. Need kuulusid naiste rõivastuse juurde vähemalt teise aastatuhande algusest…
Linik – Elvi Nassar / Andreas Kalkun
Seto naiste silmatorkavaim ja samas kõige igapäevasem peakate oli abielunaise linik. Kui neiule keeruliste pulmarituaalide käigus linik pähe seoti, tähendas see tema jaoks edaspidiselt igapäevast peakatmise kohustust…
Peavöö – Inna Raud
Peavöö (päävüü) on seto rahvarõivaste juurde kuuluva pealiniku peale seotav villastest värvilistest lõngadest punutud lai pael…
Pearätik – Elvi Nassar / Ülle Kauksi
Igapäevane rätt oli vanemal ajal omakootud linane. Argirätikuks võis suvel olla ka vanaks kulunud väiksemustriline valge või värviline puuvillane poerätt…
Pidulikud peakatted – Elvi Nassar
Seto neiud käisid tavaliselt pearätiga või paljapäi, kuid mitte lahtiste juustega. Juuksed punuti patsi, mille otsa seoti värvilistest riideribadest või poepaeltest kaunistusi, mis moodustasid kossa tessonaga või vassingu…
Ehted – Mare Piho
Setodele on iseloomulik naiste rahvarõivaste juures kantud ehete rohkus – rikkalikel hõbeehetel on seto kultuuris märkimisväärne koht…
Seto Rahvarõivad raamatu osa Mehed
Hame – Kadri Vissel
Kui eesti rahvarõivaste puhul saab üldistades öelda, et meeste- ja naistesärgid on väga sarnaste lõigetega, siis setode puhul on see vastupidi…
Püksid – Elvi Nassar
Vanematüübiliste pikkade pükste nimetuseks oli Lõuna-Eestis kaatsad või kaltsad, mis arvatakse olevat vene laensõna..
Vööd
Kõlavöö – Ülle Kärner
Setomaalt kogutud meeste kõlavööd pärinevad 19.sajandi teisest poolest ning enamaltjaolt 20.sajandi esimestest kümnenditest…
Heegeldatud‚ klaasisuu- ja hargivöö – Sigre Andreson
Kitsaste kiri- ja kõlavööde kõrval on seto mehed kandnud ka hargil palmitsetud ning torujaid vöösid, mis valmistati heegeldades või pudelisuul sõlmides…
Kirivöö – Piia Rand
Üldiselt olid kirivööd naiste vööd, mistõttu nendest juttu naisterõivastuste juures. Setomaal on aga ka mehed kandnud kirivöösid…
Vöörätt – Marit Külv
Seto meeste ülerõivastel kantud vööde kohta on andmeid üsna napilt. Enamasti on arhiivitekstides üldsõnaliselt mainitud, et ülerõivastel kanti villast vööd…
Ülerõivad – Tiit Sibul
Seto meestel on ajaloo vältel olnud erinevaid pikk-kuue tüüpi hõlmadega üleriideid. Omajagu segadusse ajavalt on setod neid erinevaid rõivaesemeid tähistanud üldnimetusega särk…
Peakatted – Tiit Sibul
Seto meeste traditsioonilise rõivastuse juurde kuulunud ainus teadaolev pidulik peakate on olnud vildist kaapkübar…
Ilu- ja uhkuseasjad – Tiit Sibul
Päris esimeseks rõivastuse juurde kuuluvaks lisandiks võib tinglikult pidada kaelaristi, mis õigeusklikele setodele nende ristimise päeval kaela seoti…
Seto Rahvarõivad raamatu osa Naised ja Mehed
Kasukad – Made Uus
Seto kasukas on lambanahkne talvine pealisrõivas, mis kuulus 19.sajandi lõpus ja 20.sajandi alguses nii argi- kui piduliku riietuse juurde…
Kindad – Kristi Jõeste / Õie Sarv
Vanadel seto kinnastel on võrreldes eesti kinnastega nii mõnedki eriomased kujunduslikud või tehnoloogilised võtted…
Jalakatted
Sääremähised ja jalarätid – Elvi Nassar
Vanemal ajal kasutati jalgade katteks sääremähiseid ja jalarätte. Varrastel kootud sokid ja sukad on jalakatetena suhteliselt hilised…
Sukad – Anu Pink
Setomaal oli üsna tavaline, et naised kandsid igapäevaselt jalgade ümber sääreribasid, mehed aga villaseid jalarätte ja ribasid. Nii nende alla kui ka peale võidi panna lihtsad sukad (kapuda) või sokid (tallakõsõ)…
Jalanõud – Elvi Nassar
19.sajandi alguses ja keskpaiku olid setode jalatsiteks viisud ja pastlad. Talve kanti igapäevaselt pastlaid…
Seto Rahvarõivad raamatu osa Lisaks
Laste rõivad – Elvi Nassar
Vanasti ei pööratud laste rõivastele erilist tähelepanu. Sageli ei võimaldanud pere majanduslik olukord laste peale palju raha kulutada…
Eriotstarbelised rõivad – Elvi Nassar
Elus tuleb ette olukordi, kus riietutakse tavapärasest erinevalt. Tavaliselt on tegu pöördeliste sündmustega, eeskätt pulmade ja matustega…
Rõivad pärimuses – Andreas Kalkun
Seto kultuur oli kuni 1920.aastateni suures osas suuline kultuur, mis tähendab, et varasemast ajast on setode enda loodud kirjalikke allikaid vähe…
Seto aines moeloomingus – Riina Reinvelt
Need kes on vähegi kokku puutunud Eesti rahvakultuurile omaste kujundite ja mustritega, tunnevad n-ö eestipärase alati ära. Ka setodel on mõned iseloomulikud rõivastuse elemandid…
Lõikejoonised – Inna Raud
Kõikide lõikejooniste mõõdud pärinevad muuseumikogude esemetelt…
Seto Rahvarõivad raamatus kasutatud allikad
Seto Rahvarõivad raamatu autorid
Artiklite autorid: Sigre Andreson, Kristi Jõeste, Andreas Kalkun, Ülle Kauksi, Arvis Kiristaja, Tiiu Kunst, Ülle Kärner, Marit Külv, Marje Linnus, Elvi Nassar, Mare Piho, Anu Pink, Piia Rand, Inna Raud, Riina Reinvelt, Maarja Sarv, Õie Sarv, Made Uus, Tiit Sibul, Kadri Vissel.
Kujundaja: Evelin Urm
Toimetaja: Maret Tamjärv
Väljaandja: Seto Käsitüü Kogo MTÜ
Raamat on ilmunud 2023.aastal
Vaata ka 2023 kalendrit